Digitaliseeritud tööriided toovad kokkuhoidu ja edendavad puhtuse kultuuri

Ajal, mil ettevõtetes jälgitakse kullipilguga igat senti igas kulureas, kaotavad paljud tööandjad ebaefektiivse tööriiete majandamise tõttu iga kuu sadu või isegi tuhandeid eurosid.

Lindströmi digitaliseeritud tööriiete lahenduse abil maksab ettevõte ainult kasutust leidvate riidekomplektide eest. Lisaks võimaldab „nutitekstiil“ tagada, et töötajate rõivad vastavad kõigile hügieeni- ja ohutusstandarditele.

„Käivitasime 2020. aastal tööriiete digitaliseerimise protsessi. See tähendab, et sajad tuhanded Lindströmi ringluses olevad tööriided said oma sildi külge unikaalse RFID-kiibi, mis hoiustab infot rõivaste asukoha, kasutamise sageduse ja tehtud hoolduse kohta,“ rääkis Lindströmi suurklientide müügi- ja kliendisuhete juht Anastasija Mostepanova.

Kiip ei jälgi töötajat

Kiipe seostatakse sageli inimeste jälgimisega, kuid digitaliseeritud tööriided sellist tegevust ei võimalda. Need koguvad andmeid vaid tekstiilesemete kasutuse kohta – selle kasutamise sageduse ja tehtud hoolduste kohta. Ka tööriide asukohta ei ole kiibi abil võimalik määrata geograafiliselt. Kiip võimaldab näha, millises töölõigus kiipi viimati skaneeriti ehk millises hooldustsükli etapis töörõivas parasjagu viibib.

„Lahendust võib võrrelda kaasaegse postipakiteenusega, kus e-keskkonnas on võimalik igal ajal saada ülevaade, millised hooldusetapid on sellel läbitud ning millises etapis rõivad parasjagu on,“ selgitas Mostepanova ning lisas: “Meie klientidel on võimalik mistahes ajahetkel vaadata eLindströmi keskkonnas, kas kõik tema tööriided on ikka meieni jõudnud, kas need on läbinud hügieenilise pesu ning millal need temani tagasi jõuavad.“

Andmed jõuavad virtuaalsesse teeninduskeskkonda neljas skaneerimise faasis. Esimest korda skaneeritakse kõik rõivad siis, kui need jõuavad kliendi juurest Lindströmi pesumajja ning neid sorteeritakse.

„Kui riided on pestud, siis liiguvad need hoolduse etappi – toimub riiete visuaalne kontroll ja aukude, rebenenud kohtade nõelumine, streikivate lukkude või trukkide asendamine ja muud parandused. Selles etapis tuvastatakse ka see, kui klient on lisanud e-teeninduskeskkonda mõne riideeseme kohta märkuse – näiteks palunud mõni halvasti märgatav auk parandada. Ning meie omalt poolt kanname sisse info tehtud hoolduse kohta. Kogu hooldusajalugu käib koguaeg riideesemega kaasas,“ kirjeldas Lindströmi esindaja.

Kolmas skaneerimine toimub pakkimise etapis, kus veendutakse, et kõik pessu tulnud esemed saadetakse pesumajast välja. Mõningate klientide juures toimub ka neljas etapp, kus puhtad riided kliendile toonud autojuht fikseerib riided käsiskänneriga, veendudes nii, et kõik autosse pakitud esemed said ka kliendile toimetatud. „Selline mitmeetapiline kord aitab tagada, et töörõivaid praktiliselt enam kaduma ei lähe,“ rõõmustas Mostepanova.

Ebavajalikud riided tagastusele

Lindströmi sõnul muudab kiipidele talletatud info teenuse kliendi jaoks võimalikult läbipaistvaks ning ta saab täieliku ülevaate sellest, kui palju tal tegelikult tööriideid vaja on.

„Varem rentisid paljud ettevõtted mingi umbkaudse arvutuse põhjal näiteks 300 komplekti riideid ning ülevaadet sellest, kas need kõik on tegelikult kasutuses, ei olnud. Nüüd näeb aga seesama ettevõte, kui mitu komplekti nendest 300 töörõivast tal tegelikult regulaarselt pesus käib. Ta saab sellest lähtuvalt oma tellimust korrigeerida – see kõik tähendab tööandjale märkimisväärset kokkuhoidu,“ tõdes Mostepanova.

Tema sõnul aitab selline süsteem tagada ka paremat distsipliini tootmise hügieeni- ja ohutusnõuetest kinnipidamisel ja seeläbi ka töötajate korrektset väljanägemist. Nimelt ei olnud varem võimalik kuidagi jälgida, kui sageli töötajate tööriided tegelikult pessu jõudsid.

„Täna näeb klient kohe meie süsteemis seda, kui mõni riie ei käi pesus nii tihti kui peaks. Nii saab vältida kõrvalekaldeid hügieenireeglitest – kui mõni töötaja kipub kandma samu riideid kauem kui reeglid ette näevad, siis saab talle teha selle kohta kohe märkuse ja tema harjumusi korrigeerida. Samuti saab nii jälile sellele, kui mõni töötaja miskipärast tööriided koju pessu viinud on. Valdkondades, kus tööriie mitte ainult ei kaitse töötajat vaid pigem toodet töötajate eest – nagu näiteks toidutööstuses – on sellised kõrvalekalded teatavasti lubamatud,“ selgitas Mostepanova.

Korralik hooldus annab pikema elu

Tekstiilide digitaliseerimine aitab tema sõnul tagada ka, et tööriided peavad võimalikult kaua vastu. „Meie hooldus ei kuluta tööriideid. Vastupidi – oleme töötanud välja tööriiete hooldustsükli selliselt, et õigesti valitud pesuprogramm, temperatuur, pesuained, kuivatusrežiim ning ka pidev riiete parandamine annavad riietele võimalikult pika eluea. Kogemus näitab, et mida harvemini tööriided meieni jõuavad, seda tõenäolisemalt läheb riie suure määrdumise või kulumise tõttu mahakandmisele. Ka see on ettevõtjale kulu, mida saab ära hoida,“ selgitas Lindströmi esindaja.

Digitaliseeritud tööriiete lahendus on aidanud tööriiete haldamist lihtsustada ka ettevõtetes, kus on palju töötajaid ja suur tööjõu voolavus.

„On juhtunud, et pesus mittekäivate komplektide uurimine toob välja asjaolu, et nende kandjad on juba ettevõttest lahkunud, kuid nende riided on jätkuvalt renditeenuses arvel,“ rääkis ta. Ta lisas, et ka ajutist tööjõudu kasutavad ettevõtted tahavad sageli oma tööriiete hulka kasvatada ja vähendada. Rendileping ning pidev tööriiete teenuste jälgimine võimaldab neil paindlikult oma tööriiete hulka korrigeerida ning ei ahelda ettevõtet kuudeks ebavajalike riidekomplektide külge.

Mostepanova sõnul on Lindströmi renditekstiilide digitaliseerimine olnud loomulik samm, mis aitab teenuse haldamist klientidele lihtsamaks muuta.

„Digitaliseerimine on mõjutanud kõikjal maailma tarbijatrende ning tekstiilirenditeenus ei saa samuti ajale jalgu jääda. Me aitame oma klientidel säästa raha ning väärtuslikku aega, mida nad saavad pühendada oma põhitegevusele. Lisaks anname me kliendile tööriiete kohta hulgaliselt andmeid, mida klient saab kasutada targemate otsuste tegemiseks,“ võttis ta nutitekstiilide hüved kokku.