Tõhus tekstiilihaldus tervishoiusektori kliimajalajälje vähendamiseks

Tervishoiusektori kliimajalajälg moodustab 4,4% ülemaailmsest netoheitest. Lindströmi ülemaailmne juht Aniruddha Banerjee on mures praeguse arengu pärast ja jagab oma arvamust, kuidas suunda paremuse poole muuta.

Inimkond elab planeedil Maa üle oma võimaluste. Kasutame aina rohkem piiratud ressursse ning kasvuhoonegaaside heitkogused saastavad jätkuvalt õhku. Maa soojeneb pidevalt. On selge, et aeg kurssi muuta hakkab otsa saama. Arvestades kiireid ülemaailmseid muutusi, mis toimusid pärast COVID-19 pandeemia puhkemist 2020. aasta märtsis, on maailm siiski lõpuks ometi ärkamas. COVID-19 häiris tavapärast äritegevust. Kliimamuutused, ressursside nappus ja ökoloogiline häving on liikunud kaugelt silmapiirilt esiplaanile, sest ootamatud sündmused ning kriisid paljastasid meie praeguse lineaarse süsteemi hapruse. Valjult kõlavad üleskutsed rohelise taastamise abil „vana paremini üles ehitada“, mis vähendaks pandeemia mõju koos kliimamuutustele tähelepanu pööramisega.

Tervishoiusektoril on võimalik paremini tegutseda

Kuigi saaste ja keskkonnamuutuste mõju tervisele on hästi teada, on tervishoiusektori mõjule keskkonnas vähem tähelepanu pööratud. Tervishoiuvaldkonna hindamisel keskendutakse tavaliselt otsestele tervishoiutulemustele ja rahalistele kuludele. Kuid tervishoiuteenuste osutamise kliimajalajälg, mis hõlmab mitmesuguseid õhu-, vee- ja pinnasesaasteaineid, avaldab ka soovimatut ning negatiivset mõju tervisele.

Tervishoid on paljudes riikides suur majandussektor ja tööandja. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriikide keskmised kulutused tervishoiule on umbes 9% sisemajanduse koguproduktist (SKT).

Tervishoiusektori kliimajalajälje mõju tervisele on vaja kiiresti mõista, sest investeeringud tervishoidu suurenevad kogu maailmas ning seetõttu suureneb reostuse ja keskkonnamuutuste tagajärjel tõenäoliselt oht ka tervisele. Inimesed, kes kannatavad tervishoiusektori kliimajalajälje tõttu, elavad sageli kaugel neist, kes saavad tervishoiuteenustest tegelikult kasu. Seega on arstidel ja teistel tervishoiusektori juhtidel praktiline ning eetiline kohustus mõõta ja jälgida valdkonna ökoloogilist jalajälge ning midagi ette võtta.

Tervishoiusektori ülemaailmne kliimajalajälg

• Tervishoiusektor, mille ülesanne on tervist kaitsta ja soodustada, annab olulise panuse 21. sajandi suurimasse terviseohtu, milleks on kliimakriis, ning mängib seega olulist rolli probleemi lahendamisel.
• Tervishoiuvaldkonna kliimajalajälg moodustab 4,4% ülemaailmsest netoheitest (ehk kaks gigatonni süsinikdioksiidi).
• Tervishoiusektori ülemaailmne kliimajalajälg on võrdne 514 kivisöel töötava elektrijaama aastase kasvuhoonegaaside heitkogusega.
• Kui tervishoiusektor oleks riik, oleks see maailma suuruselt viies heitetekitaja.

Suurimad heitetekitajad tervishoiusektoris

• Kolm suurimat heiteallikat, Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Euroopa Liidu riigid, moodustavad üle poole (56%) maailma tervishoiusektori kliimajalajäljest. Kümme suurimat tervishoiusektori heitetekitajat moodustavad 75% ülemaailmsest tervishoiuvaldkonna kliimajalajäljest.
• Ameerika Ühendriikide tervishoiusektor, mis on nii absoluutarvudes kui ka elaniku kohta arvestatuna maailma suurim heitetekitaja, toodab 57 korda rohkem heitkoguseid inimese kohta kui India.
• Kuigi India on tervishoiusektori absoluutse kliimajalajälje poolest seitsmendal kohal, on käesolevas uuringus üksikasjalikult käsitletud 43 riigist Indias kõige väiksemad tervishoiuga seotud heitkogused ühe elaniku kohta.
• Hiina tervishoiusektor toodab kuus korda rohkem kasvuhoonegaase inimese kohta kui India. Kuid ka Hiina tervishoiusüsteem tekitab võrreldes Ameerika Ühendriikidega ühe inimese kohta seitsmendiku kasvuhoonegaase, Lõuna-Koreaga võrreldes ühe kolmandiku ja Euroopa Liiduga alla poole.

Tervishoiusektori kliimajalajälje allikad

Ehkki iga riigi tervishoiusektor on väga erineva suurusega, paisatakse tervishoiuteenuseid pakkudes ja süsinikdioksiidimahukast tarneahelast tooteid, teenuseid ning tehnoloogiaid hankides otseselt ja kaudselt õhku kasvuhoonegaase. Tervishoiuteenused suurendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid energiatarbimise, transpordi ning tootmise, toodete kasutamise ja nende kõrvaldamise kaudu.

• Tervishoiuasutustest ja tervishoiuasutustele kuuluvatest sõidukitest tulenevad heitkogused moodustavad 17% sektori ülemaailmsest jalajäljest.
• Kaudsed heitkogused ostetud energiaallikatest, nagu elekter, aur, jahutus ja küte, moodustavad lisaks 12%.
• Lõviosa heitkogustest, ehk 71%, pärineb peamiselt tervishoiusektori tarneahelast kaupade ja teenuste, näiteks ravimite ning muude kemikaalide, toiduainete ja põllumajandustoodete, meditsiiniseadmete, haiglaseadmete ning instrumentide tootmisest, transpordist ja utiliseerimisest.
• Kolm neljandikku kõigist tervishoiuvaldkonna heitkogustest, sealhulgas selle tarneahelast pärinevad, tekivad kodumaal. See tähendab, et umbes veerand kõigist tervishoiuvaldkonna heitkogustest tekib väljaspool riiki, kus tervishoiutoode lõppkokkuvõttes tarbitakse.
• Fossiilkütuse tarbimine on tervishoiuvaldkonna heitkoguste peamine tekitaja. Energia, peamiselt fossiilkütuste põletamine, moodustab rohkem kui poole tervishoiusektori kliimajalajäljest, kui seda mõõta kõigis kolmes mõjualas.

Järeldus, et 71% tervishoiuvaldkonna kliimajalajäljest on tingitud selle tarneahelast, on tähelepanuväärne. Kuigi on vaja täiendavaid uuringuid, on väga tõenäoline, et valdav osa heitkogustest pärineb tervishoiuvaldkonnas ostetud kaupade ja teenuste tootmisest, pakendamisest, transpordist ning utiliseerimisest. Nende hulka kuuluvad farmaatsiatooted ja muud kemikaalid, meditsiiniseadmed, haiglatehnika, instrumendid, tekstiilid ning palju muud.

Kliimamuutus on tervise seisukohalt oluline

Kliimamuutused kahjustavad inimeste tervist juba praegu ning avaldavad veelgi suuremat mõju tulevikus. Otsesed kliimamõjud, nagu vektorputukate põhjustatud haiguste levik, kõrgem temperatuur, põud, tugevad tormid, üleujutused ja kliimapõgenike massiline ränne, ohustavad tervist. Kõik see mõjutab ebaproportsionaalselt kõige haavatavamaid ja tõrjutumaid elanikkonnarühmi ning muutub aja jooksul intensiivsemaks.

Kliimamuutused avaldavad olulist ja suuremat mõju tervisele kõigis riikides. Madala ja keskmise sissetulekuga riigid kannatavad kõige rohkem, sest on nõrga tervishoiusüsteemi ning infrastruktuuri tõttu kliimamuutuste suhtes haavatavamad ja suudavad vähem kohaneda. Kliimamuutused võivad 2030. aastaks viia rohkem kui 100 miljonit inimest tagasi äärmisesse vaesusse, kusjuures suur osa sellest on tingitud nende negatiivsest mõjust tervisele.

Tervishoiusektor peab vastutama oma kliimajalajälje eest

Tervishoiusektor peab reageerima kasvavale kliimaalasele hädaolukorrale mitte ainult kliimakriisi ja selle mõju tõttu haigestunute, vigastatute või surevate inimeste ravimisega, vaid tegeleda tuleb ka esmase ennetustööga ja omaenda heitkoguste olulise vähendamisega.

Tervishoiusektori kliimameetmete teostamiseks, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, on vajalik tervishoiuasutuste, -süsteemide ja -ministeeriumide koostöö tervishoiutoodete ning -teenuste tootjate ja tarnijatega, et saavutada 2050. aastaks või varem nullilähedased heitkogused.

Seda tuleb teha, täites samal ajal ülemaailmseid tervishoiueesmärke, nagu üldine tervisekindlustus, ja töötades säästva arengu eesmärkide saavutamise nimel. Mitme riigi tervishoiusüsteemid näitavad juba eeskuju ja tegelevad süsinikdioksiidi heite vähendamisega.

Lindstromi partnerlus hõlmab endas jätkusuutlikkust, mis vähendab seeläbi teie süsinikujalajälge.

Allikad: