Toidutööstuse tööriietus

Toidutööstuses on töörõivaste kasutamine oluline osa toidu hügieeninõuete täitmisest. Samas on toidutööstus üks Läti suurimaid ja dünaamilisemaid tööstusharusid. Toidukaubad moodustavad umbkaudu kolmandiku Läti tööstustoodangust. [^2] Umbes 70% toodangust jõuab kohalikule turule, kuid eksport ja võime konkureerida oma toodetega rahvusvahelisel turul pole vähemtähtsad. Sealjuures tuleb mainida, et see on üks rangemalt kontrollitud valdkondadest, kuna toodang peab vastama kõigile kvaliteedi- ja toidu ohutusnõuetele.

Toidutoodete ohutuse eest vastutab toiduringluses osalev ettevõte – esiteks tootja ja seejärel tarnija ning turustaja (jaemüüja või toitlustaja). Toiduks kasutamiseks ohututeks ja kahjututeks toiduaineteks peetakse aineid, mis ei kahjusta inimese tervist (ei otseselt ega kaudselt/pikas perspektiivis) ning kõlbavad söömiseks (ei ole riknenud, ei sisalda võõrkehasid, ei kõdune jms) ja vastavad normatiivaktides sätestatud erilistele kvaliteedi- ja ohutusnõuetele.

Normatiivaktid, nõuded ja juhised toidutööstuses

Lätis kehtib Toidu käitlemise järelevalve seadus, mis tagab kvaliteetse ja inimese tervisele ning elule ohutu toidu jõudmise meie lauale. Euroopa Liit tagab toidukontrolli standardite järgimise. Välja on töötatud üldised hügieeninõuded kõikide toidutööstusega seotud ettevõtete jaoks, mida on mainitud ka Läti ning ELi normatiivaktides, sh Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta. Alates 2002. aasta 1. jaanuarist kehtib Läti Vabariigis loodud toidu järelevalvesüsteem – Toidu ja veterinaaramet (PVD), mis allub LV Põllumajandusministeeriumile.

Normatiivaktide nõuete täitmiseks ja tervisele kahjutu toidu tagamiseks on ettevõtete jaoks saadaval hea hügieeni juhised, kus on kirjeldatud hügieeni järgimist toetavaid nõuandeid. Hea hügieeni juhised on nõuete kogu, mis tagab ettevõttesisese õige toidukäitluse: nõuded ruumidele, insenerkommunikatsioonile (veevärk, kanalisatsioon, ventilatsioon, valgustus), seadmetele, töötajatele, kes peavad töötama hügieeniliselt, ning kvaliteetsetele ja ohututele toorainetele.

Need juhised on mõeldud vabatahtlikuks jälgimiseks ning aitavad praktiliselt ellu viia hea hügieeni juhiste teoreetilised soovitused ja panna aluse HACCP printsiipidele toetuvale enesekontrollisüsteemile.

Milliseid riske peab vältima, et toodetud kaup oleks tarbijale ohutu?

Isegi üks toiduga seotud vahejuhtum võib teie ettevõttele mõjuda väga negatiivselt – seepärast peab toidu ohutusele ja hügieenile pöörama eriti palju tähelepanu. Toidu tootmisel on kolme tüüpi riske:

1. Bioloogilised riskid – neid tekitavad bakterid, seened, parasiidid või viirused, kui toitu ei töödelda/hoiustata õigesti või kui infektsioon on pärit välistest allikatest. Oluline on hoolitseda selle eest, et esemeid ja pindasid puhastataks ning desinfitseeritaks regulaarselt, et tööriietus oleks õigesti hooldatud, arvestades sellega, et bakterid võivad sellel püsida isegi üle 21 päeva*, nagu kinnitab Euroopa tekstiilirendi assotsiatsiooni (ETSA) tehtud uuring.
2. Keemilised riskid – neid tekitavad kahjulikud ained: pestitsiidid, puhastusvahendid, seadmeõlid jm. Need riskid võivad tekkida kõigis toidu tootmisega ja töötlusega seotud etappides.
3. Füüsilised riskid – neid tekitavad objektid, mis satuvad toidutoote sisse, nt klaas, metall, hambapulgad, ehted, tööriietuse osad (niidid, nööbid jm) või juuksed, küüned jm.

Parim viis riskide vähendamiseks on riskifaktorite/ohtude analüüs ning kriitiliste kontrollpunktide süsteemi kasutamine ja kogu tegevuse kaardistamine. Hoolitsege selle eest, et teie meeskond oleks töövaldkonna jaoks õigesti koolitatud ja vastutusvõimeline.

Kuidas saab toidutootja toiduohutuse eest hoolitseda?

Toidu tootmis- ja toitlustusettevõtted kasutavad enesekontrollisüsteemi (dokumenteeritud tegevuste kompleks, mis tagab hügieeni ja toidukäitluse etappide/toodete vastavuse riiklikele ja ettevõtte enda kehtestatud kvaliteedi ja kahjutuse nõuetele), mis aitab hoiduda mistahes tegevustest või protsessidest, mis mõjutavad negatiivselt toidu ohutust, ning tagab vastavad toidualased ohutusmeetmed. Enesekontrolli alus on hea hügieen ja hea tootmiskultuur.

Toidutootjad peavad toidu ohutuse tagamisel arvestama paljude faktoritega, millest oleme allpool toonud välja meie arvatest kõige olulisemad.

• Puhastamine ja hooldamine (tootmisseadmed, tööpinnad, lisavahendid, ruumid) – õigete puhastus- ja desinfitseerimisprogrammide kasutamine aitab vähendada toidust tingitud haigestumiste riski. Samuti kahjuritõrje (putukad, närilised).
• Õige toorainete ja valmistoodete töötlus, hoiustamine ning tarne – selles etapis peab arvestama mitme faktoriga, et toiduained ei rikneks. Temperatuur, hügieen ja küberturvalisus on asjaolud, millega peab arvestama. Vastav prügi hoiustamine ja sellest vabanemise protokoll.
• Sobilik tehaste planeering – kõigi protsesside ja hügieeninõuete jälgimise tagamiseks tuleb luua sobilik tehase ruumide planeering.
• Töötajate isiklik hügieen – bakterid võivad bioloogilise ja füüsilise saastumise tulemusel kergelt levida. See tõstab toiduga levivate haigestumiste riski. Oluline on veenduda, et hügieenimeetmeid jälgitakse korralikult ja oma tööriided hoitakse puhtana.
• Töötajate juhendamine ja koolitamine – personali koolitamine toiduohutuse tagamiseks, sh isikliku hügieeni jälgimise puhul, aitab vähendada saastumise riski.

Hügieeni tähtsus toidu tootmisel ja töötlemisel

Hea hügieeni tagamine on oluline osa toidu ohutuse (kahjutuse) tagamises ja toidumürgistuste vältimises. Mistahes ettevõte, mis tegutseb toidutööstuses, peab jälgima paljusid selle tööstusharu nõudeid, standardeid ja seadusi ning nende täitmise üle järelevalvet teostavad riiklikud asutused. Hügieeninõuete elluviimiseks on olemas praktiliste tegevuste kogu ehk sanitaarsus. Sanitaarsus ja hügieen käivad käsikäes. Toidu sanitaarsuse huvides kasutatakse teaduslikult põhjendatud hügieenireegleid ja tagatakse nende reeglite täitmine. Sanitaarnormid toidutööstuses pannakse paika hügieeninõuete ja uuringute alusel. Kõikidele toidutööstusharudele on välja töötatud kindlad hügieeninõuded.

Isikliku hügieeni hoidmine

Töötajaid peetakse toidutööstuses toodangu ohutuse aspektist üheks peamiseks riskifaktoriks, kuna ilma isikliku hügieenita ei saa toit olla kahjutu.

Toidust tingitud haigused on seotud toodetega, mille saastumise taga on enamjaolt toidutööstuse ja töötlemise personal. On teada, et iga inimene on kaetud bakteritega (nahk, suu ja nina, kehakarvad, küünealused) ning need on osa meie loomulikust naha mikrofloorast. Sealjuures on ka mikroorganisme, mis võivad meie nahka/riideid kasutada vahepeatusena oma lähtekohta jõudmiseks. See tekitab suure riski toidutööstuse toodangule. Inimesed võivad levitada patogeene (baktereid) ja viiruseid enne sümptomite teket. Toidutööstuses töötavad inimesed võivad muutuda patogeenide pidevateks kandjateks. Üks näide on Salmonella kandjad. Täiskasvanud inimese seedetraktis on enam kui 1 kg seedetrakti baktereid, mida on vaja seedimise jaoks, kuid osad neist on potentsiaalselt patogeensed. Ka avatud haavad võivad kuni haava täieliku paranemiseni eritada suure koguse baktereid. Seepärast on isikliku hügieeni tagamine toidutööstuses väga oluline.

Isiklik hügieen on ka juhatuse vastutus. Ettevõtte juhatus hoolitseb ressursi ja lahenduste kättesaadavuse eest, vastutab selgete juhiste väljatöötamise ja täitmise eest isikliku tegevuse koordineerimisel ning tagab ja edendab hügieenikultuuri jälgimist. Isikliku hügieeni direktiivid tuleb dokumenteerida ja dokumentatsioonist peavad olema välja loetavad nii igapäevaste probleemide lahendusviisid (st kaitseriietuse olemasolu ja sobilikkus) kui ka eriolukordade käitumisnõuded, seda nt haigestumise ja õnnetusjuhtumite korral.

Õigesti valitud toidutööstuse tööriietus

Toidutööstuse tööriietus (jakk, püksid, põll)

Ettevõte peab tagama personalile piisavas koguses ja vastava kvaliteediga tööriietuse, arvestades töötajate tööülesannetega (kitlid, tuunikad, püksid, põlled, peakatted, kätised jm). Personal peab toidukäitlemise kohtades jälgima isiklikku hügieeni ning kandma puhast ja vastavat riietust või kaitserõivaid.

Tööriietus kaitseb toodangut saastumise eest, mis võib sellele tootmise käigus sattuda töötaja kehalt. Seepärast on oluline tagada töötajatele vastav ja kvaliteetne tööriietus, vältides seeläbi võõrkehade sattumist lõpptoodangusse, nt nööbid, needid, niidid.

Toitu käitlevatele ettevõtetele kehtivad erinevad tööriietuse nõuded. Altpoolt leiate mõned näited:

• Riietuse konstruktsioon ja detailid: välised kinnitused ehk nähtavad (välised) nööbid on keelatud, need peavad olema kaetud. Pikad varrukad, võimaluse korral varruka ots fikseerida, et see liibuks vastu kätt (võib kasutada trükknööpe, ei tohi kasutada mansette). Kitlid ja jakid peavad olema kõrge kaelusega ja tihedalt suletavad. Jaki pikkus peab olema selline, et see kataks täielikult pükste ülaosa ja taskuid. Kittel peab olema vähemalt kuni põlveni. Trukknööbid peavad olema metallist ja metallidetektoriga leitavad. Logod peavad olema trükitud või kinnitatud nii, et need ei tuleks riidest pesemise või kandmise ajal lahti. Taskud peavad olema allpool pihta, kuna tooteid töödeldakse tavaliselt töölaudadel või seadmetel, mis on kõrgemal töötaja pihast – sellise taskute asetusega maandatakse riski, et neis olevad esemed võiksid töö ajal taskust toodetesse kukkuda. Kandmisel mugav – töötajate heaolu ja produktiivsuse huvides peab töötajatel olema maksimaalne liikumisvabadus.
• Riietuse värv: kõrge ja erilise hügieeni riskitsoonides, eriti avatud töökohtades, mida kasutatakse tootmiseks, valmistamiseks, töötlemiseks või pakendamiseks, tuleks kasutada heledaid või valgeid töörõivaid. Viimistlus võib olla värviline. Ideaalis on riietusel värvikood olenevalt töötaja kuuluvusest kindlasse töörühma.
•  Erivärviliste ning keskmist või tumedat värvi riiete korral tuleb värvid valida nii, et töö tulemusel tekkinud mustus oleks riietusel visuaalselt nähtav.
• Materjalivalik: kangas ei tohi anda ebemeid.   Kangas peab olema hügieeni tagamiseks sobiv kõrgel kuumusel töötlemiseks.

Toidutööstuse tööriietus erinevate hügieeni riskitsoonide jaoks

Tööriietuse kaitsefunktsioon peab vastama kindlale hügieeni riskirühmale ja töökohale. Kui ühe isiku tööajal peab see isik töötama erinevates kohtades, peab valitud riietus vastama nõuetele igas eri kohas.

Rahvusvaheline BRC (IFS) kvaliteedi ja toiduohutuse standardis ning DIN 10524 standardis „Toidu hügieen – tööriietus toidutööstuses“ on pandud paika erinevad toidutoodangu riskitsoonid ja nende tööriietuse nõuded. Nende eesmärk on vältida toidu saastumist, mis on tingitud ebasobilikust ja mittevastavast tööriietusest. Standardis DIN 10524 on kehtestatud kolm hügieeni riskitaset: madal (RC1), kõrge (RC2) ja väga kõrge (RC3). Hügieeni riskitase oleneb töödeldava toote tüübist.

• MADAL HÜGIEENI RISK/RC1 (töötades toidu või koostisosadega, mis riknevad aeglaselt) – kaitseriietus võib tänu õigesti valitud tööriietusele olla kerge, sest toit on pakendis või seda töötleb edasi tootja või tarbija. Näiteks makaronide tootmine.
• KÕRGE HÜGIEENI RISK/RC2 (töötades pakkimata kiiresti rikneva toidu või selle koostisosadega) – kaitse on tänu õigesti valitud tööriietusele hea, eriti kui vastavat toitu ei töödelda ning mikroorganismid võivad selles paljunema hakata (nt kui toodet müüakse pakendamata). Sellesse kategooriasse kuulub ka töö protsessides, kus toitu töödeldakse (mehaaniliselt või käsitsi) viisil, mis mõjutab loomulikku bakterite floorat (nt kuumutamine, soolamine, kuivatamine jm).   Näiteks toores liha.
• Kui kehtib VÄGA KÕRGE HÜGIEENI RISK/RC3 (töödeldes pakkimata, väga kiiresti riknevaid toiduaineid koheseks kasutamiseks), tuleb tagada väga hea kaitse, kuna toiduained ei ole töötlemisega stabiliseeritud ja mikroorganismid, sh viirused võivad selles hakata või jätkata paljunemist.   Näiteks valmissalatid.

Kui esineb näiteks kõrge või väga kõrge hügieeni risk, ei tohi tööriietusel olla välistaskuid või, kui need on vajalikud, peavad need olema lapiga kaetud.

Võimaliku toiduainete saastamise riski puhul tuleb arvestada ka tehaste külastajatega.

Toidutööstuste tööriietus ja selle hooldus

Hea hügieenikultuuri juhised ütlevad, et tööriietust tuleb vahetada nii tihti kui vaja, olenevalt teostatud töödest ja hügieeni riskitsoonist.

Tööriietus tuleb panna selga enne töötsooni sisenemist ja eemaldada sellest väljumisel selleks ettenähtud kohas. Ühekordseid vahendeid, nt kindad, näo- ja habememaskid, ei tohi kasutada kauem kui ühe etapi/protsessi jooksul, nt tuleb need vahetada pärast vahepausilt või tualetist tulemist.

Must tööriietus tuleb panna selleks ettenähtud kogumiskonteinerisse või -kotti.

Ettevõttes tuleb rajada personali jaoks riietusruumid (võimaluse korral naistele ja meestele eraldi) – ruumid ja/või kohad tööriietuse selga panemiseks ja hoidmiseks. Riietust tuleb hoida kapis, kus on eraldatud osad isikliku ja tööriietuse hoidmiseks.

Hügieeni nõuete jälgimise huvides pole tööriietust soovituslik pesta kodus, sest hügieenikvaliteet peab vastama EN 14065 standardile bioloogilise saastatuse ohje kohta. Pidevalt tuleb läbi viia ka mikrobioloogilised testid. Kahjuks ei tähenda visuaalselt puhas riietus sugugi hügieenilist puhtust, mis on vajalik toidutööstuse nõuete kohaselt mikrobioloogilise saastumise vältimiseks. Pesumajad (nii ettevõttesisesed kui ka sisse ostetud teenusete pakkujad) peavad tagama, et puhas ja must pesu oleks vastavalt eraldatud, veendumaks, et puhas pesu ei ole otseses kokkupuutes musta, saastunud pesuga ning muutub seeläbi tööks kõlbmatuks. Väga kõrge riskitasemega töötsoonides kasutatav tööriietus peab olema steriilne, mis tähendab, et pesumajas tuleb seda vähemalt 10 minutit töödelda temperatuuridel, mis ei ole madalamad kui 65 °C, või vähemalt 3 minutit töödelda vähemalt temperatuuril 71 °C või kooskõlas kohalike normatiivnõuetega.

Toidutööstuse tööriietuse pesemise võib usaldada töötajatele, kes töötavad madala riskitasemega tsoonides, kuid seda peab kontrollima kirjalike juhistega, selgitades pesemise tüüpi (temperatuur, pesuvahend, pestavad esemed ja kuivatamise juhised). Ka sellel puhul peab tagama personalile vastavad vahendid pesu turvaliseks transportimiseks kodust töökohta (suletavad plastikkotid vms).

Professionaalne toidutööstuse tööriietus ja selle teenus ettevõtetele

Toidutööstuse tööriietus nõuab eriliste hügieeninõuete jälgimist. Meie pakutav tööriiete teenus tagab, et teie töötajad on iga päev kaitstud ja hügieeniliselt puhtad. Teenus kaitseb lisaks töölistele ka teie toodangut ja hoiab töökoha puhtana. Lindströmi toidutööstuse tööriietus ja teenus vastavad kõigile rahvusvahelistele standarditele (BRC, IFS, HACCAP, DIN10524) ning on kohandatav teie soovide ja vajadustega. Laadi alla toidutööstuse tööriietuse kataloog >

Miks valida toidutööstuses Lindströmi tööruude renditeenus?

Esiteks on sellega garanteeritud 100% hügieeniline puhtus. Meie pesu- ja hooldusteenus vastab rahvusvahelise toiduohutuse ja kvaliteedi spetsifikatsiooni programmile BRC/IFS-standardi nõuetele ja HACCP kvaliteedi enesekontrollisüsteemi nõuetele. See vastab ka ELi standardi EN-14065 nõuetele hügieenitaseme tagamiseks kogu teenuse käigus.

Teiseks on see usaldusväärne ja kontrollitud lahendus. FoodInPro kollektsioon on töötatud välja koostöös meie klientidega ning erilist tähelepanu on pööratud riietuse funktsionaalsusele ja mugavusele, säilitades samal ajal kõrged hügieeninõuded. Teenindame toidutööstuse ettevõtteid juba mitu aastakümmet ja tunneme hästi selle ala spetsiifikat, mis võimaldab meil sobitada oma teenuseid selle nõudliku tööstusala vajadustega.

Ja loomulikult – mugavus. Hoolitseme selle eest, et te ei peaks enam tööriietuse hooldamise pärast muret tundma. Hoolitseme katkematu tööriietuse tarne eest kokkulepitud aadressile ja aegadel, tagame puhta ja musta pesu hoiustamise ning võimaldame teil hallata oma tööriietuse teenuseid kodulehel eLindström.