Renditav puhastuslapp paberi asemel: tööefektiivsus tõuseb, keskkonnajälg kahaneb
Kui enamikes Eesti ettevõtetes mõeldakse puhtuse all ennekõike ruumide korralikku väljanägemist, siis tööstusettevõtetes on puhas töökeskkond ja -pinnad nii kvaliteedi kui ka ohutuse küsimus. Seetõttu on tööstusettevõtted üldjuhul üsna valivad ka pealtnäha nii väheoluliste abivahendite nagu puhastuslappide suhtes.
„Ettevõtetes, kus on pidevalt vaja kas tööpindu, käsi või komponente õlist või metallipurust puhastada, on puhastuseks kasutatavad vahendid nii tööruumides kui ka tegevuskulude eelarves üsna prominentsel kohal. Tänu nendes ettevõtetes kehtivatele tootmise kvaliteedikriteeriumidele ja ohutusstandarditele pole puhtuse osas kompromisse võimalik teha. Nii võib isegi väiksel kahemehelisel remonditöökojal kuluda igas kuus lugematu arv paberirulle ja absorbenti, mille hankimine ja korrektne käitlemine ohtlike jäätmetena on kuitahes suurele ettevõttele korralik peavalu,“ rääkis Lindströmi müügimeeskonna juht Mari Seppel.
Tema sõnul on paljud tööstusettevõtted võtnud seetõttu kasutusele Lindströmi puhastuslapid ja õlimatid. Mitte ainult ei lahenda renditeenus puhastustekstiilide hankimise, hoiustamise, transpordi ja pesuga seotud probleemid, vaid kvaliteetne puhastustekstiil teeb töötegijate jaoks elu hulga lihtsamaks.
Kilomeeter paberprügi
„Oleme arvutanud, et keskmiselt suudab üks õlilapp teha ära pea kuue sinise kuivatuspaberi lehe töö. Kui ettevõttes töötab 2-3 lukkseppa, siis kulub neil ühes kuus keskmiselt ca 100 õlilappi. Sama töö tegemiseks kuluvast ühekordsest paberrätikust moodustuks tervelt kilomeetri pikkune prügiriba. Meie kogemus näitab ühtlasi, et iga tööjaama (kraana, masina, roboti vmt) või lekkekoha kohta kulub tehases keskmiselt üks absorbeeriv õlimatt nädalas,“ tõi Seppel näite puhastustekstiilide võimekusest.
Tema kinnitusel räägib korduvkasutatava puhastuslapi kasuks ka mugavus. „Selle asemel, et töötaja peab igaks pühkimiseks minema paberrulli juurde ning pärast kasutust rättidega prügikasti juurde kõndima, võib puhastuslapp olla terve päeva töötajal taskus või vööl. Lindströmi puhastustekstiilid on sedavõrd vastupidavad ja mustust imavad, et enamikes ettevõtetes saab töötaja hakkama kahe puhastuslapiga päevas. Töötajal kulub nii vähem aega tööruumides ringi jalutamisele ning ta saab pühendada iga minuti oma ajast põhitööle,“ rääkis Mari Seppel.
Miks on tekstiilist õlilapp sedavõrd tõhus? Lindströmi esindaja kinnitusel peitub vastus puuvilla võimes mustust endasse imada – lapp on paberrätikuga võrreldes isegi kuus korda parema imavusega. „Kui väikse komponendi puhastamisel võib ühest paberilehest piisata, siis suurema õlihulga puhul pühib paber mustust vaid laiali ilma seda eemaldamata,“ rääkis Seppel.
Rohkem kasutusvaldkondi kui paberil
Lindströmi õlilapid on tööstustöötajate seas väga populaarsed ka seetõttu, et need on ebemevabad. Tänu sellele on puhastuslapp abiks isegi väga rangete kvaliteedistandarditega elektroonikakomponentide puhastamisel. Lisaks on kahekordsel puhastuslapil rohkem funktsioone kui ainult õli, mustuse ja metallipuru pühkimine. Kui viimase eest kannab hoolt lapi karedam pool, siis teine, siledam külg on tõhus abivahend pindade poleerimiseks.
Tema sõnul on paberil ja tekstiilil suur vahe ka keskkonnajalajäljes. „Kui paber rändab jäätmete hulka, siis õlilapp visatakse Lindströmi konteinerisse, kust see suundub pessu ja naaseb peagi puhtana tagasi ettevõttesse. Seega on kangast lapp paberile ülimalt keskkonnasõbralik alternatiiv. Üks lapp võib olla tänu spetsiaalsele pesule ringluses isegi kaks aastat. Võib vaid aimata, kui suur hulk ühekordset ohtlikku prügi nii tekkimata jääb,“ selgitas tekstiiliekspert.
Puhtaks saagu lapp ja pesuvesi
Puhastuslappide pesu nõuab tema sõnul väga spetsiifilist pesuprotsessi ja -vahendeid. „Tavalise pesumasinaga ei tohi selliseid tekstiile mitte mingil juhul pesta, sest pesuprotsessi käigus koguneb hulgaliselt õlijääke, millega reoveesüsteem toime ei tule. Lindströmi pesumajas läbib tööstuslike tekstiilide pesuvesi veel põhjaliku puhastuse protsessi. Seda, et pesuvesi oleks lõpuks täiesti puhas ja keskkonnale kahjutu, kontrollivad nii Lindströmi töötajad kui ka järelevalveametnikud,“ rääkis ta.
Tema sõnul kontrollitakse pestud tekstiile ka metallidetektoriga, et sinna ei jääks näiteks võõrkehi või metallosakesi, mis võivad komponente või töötajate käsi vigastada. Lisaks on paika pandud ka standardid, millises seisus puhastustekstiilid võivad minna tagasi kliendile. Kui palju võib selles olla märke kasutamisest ning kui palju võib lapis tekkinud auke ja rebendeid parandada, enne kui see kasutusest kõrvaldada tuleb.
„Elutsükli lõpp ei tähenda siiski, et viskame lapi ära. Siis algab lapi uus elu – me valmistame õlilapist veelgi paremate imavusomadustega õlimati. Meie katsetused on näidanud, et see suudab imada endasse tervelt viis liitrit õli,“ kiitis Seppel ümbertöödeldud tekstiilist mati omadusi.