Lindström: kas järgmine ümbertöötlustehnoloogia võiks sündida Eestis?

Tööriiete, vahetusvaipade ja teiste tekstiilitoodete renditeenust pakkuv Lindström on nii leheveergudel kui konverentsilavadel juba aastaid löönud häirekella üha teravamaks muutuva tekstiilijäätmete probleemi teemal, tuues esile vajaduse ümbertöötlustehase järele. Väga suur hulk nii kasutuskõlblikku kui ka oma elu äraelanud tekstiili lõpetab täna prügimäel või põletusahjus. Lindströmi juhi sõnul ei piisa probleemi lahendamiseks vaid tarbijate teadlikkuse tõstmisest.

„Oleme juba üle kümne aasta tegelenud süvitsi oma tekstiilitoodete taaskasutuse ja ümbertöötluse teemaga ja näeme, et suurim kitsaskoht on ümbertöötluslahenduste puudumine. Oleme jõudnud oma tööriiete, puuvillaste kätekuivatusrullide, voodi- ja laudlinadega praktiliselt 100% taaskasutusmäärani. Need tooted saavad sisuliselt elada igavesti, sest neist on võimalik teha uus kangakiud. Kuid vahetusvaiba taoline liitmaterjal on täna veel suur väljakutse,“ selgitab Lindström grupi turunduse, müügi ja kliendikogemuse tiimijuht ja Baltikumi asepresident Kadrian Jaagund-Ratasepp.

Kuidas pääste vaibad põletusest?

Kuna vaipadel on täita väga tähtsad ülesanded – kaitsta põrandat, summutada heli ning hoida põrandapindadel puhtust – koosnevad korralikud ja vastupidavad vaibad kolmest kihist: kummist aluskattest, lõngasegust ja neid kahte ühendavast vahekihist. See teeb nende ümbertöötlemise väga keeruliseks.

„Seni on vaipu lihvitud graanuliteks, mida saab kasutada golfisimulaatorite ja jalgpalliväljakute täidismaterjalina, mänguväljakutse kattematerjalina, aga ka vibratsiooni tõkestavate mattide ja paneelide valmistamisel. Tükeldatud porivaip on osutunud heaks täitematerjaliks ka toodetes, millega tagatakse põrandate ja seinte heliisolatsioon. Aga see lahendus pole ideaalne, sest ümbertöötlusprotsess pole piisavalt jätkusuutlik ning sellise ümbertöödeldud materjali järele pole ka veel piisavat nõudlust. Nii läks eelmisel aastal põletamisele tervelt 76% Lindströmi vaipadest,“ rääkis Jaagund-Ratasepp.

Kuigi põletamisel tekkinud soojusenergiat kasutatakse mitmes kohas kodude kütmiseks, ei ole selline lahendus siiski Lindströmi ootustele vastav.  

„Otsime lahendust, mis võimaldaks kasutada vanade vaipade materjali uute vaipade tootmiseks. Ja selleks tuleb meil leida võimalus, kuidas eraldada vahetusvaiba kummikiht lõngasegust,“ sõnas ta.

Vaipade uus elu tekstiilina

Tema sõnul paistab aga tunneli lõpus valgus, sest Lindström käivitas koostöö Hollandi ettevõttega Infinity Mat Recycling. Infinity näol on tegu Rotterdamis asuva startupiga, mis on keskendunud keeruliste komposiitmaterjalide ümbertöötlemisele.

„Selgus, et Infinity tehnoloogia mitte ainult ei võimalda eraldada ja taaskasutada kummi ja lõngasegu, vaid ettevõte aitab meil suunata kogu see materjal tagasi tekstiilitööstusesse. Katkematu tsükli loomine ehk inglise keeles „closing the loop“ on olnud meie unistus kõik need aastad,“ rõõmustas Kadrian Jaagund-Ratasepp.

Esialgu kätkes koostöö vaid Lindströmi Soome vaipade ümbertöötlust, mida on siiski väga palju. Soomes tekib üle 200 000 kilogrammi vaibajäätmeid aastas. Kuna aga pilootprojekt osutus igati edukaks, teeb Lindström ettevalmistusi, et hakata saatma ka Eesti ja teiste Balti riikide vahetusvaipu Infinity ümbertöötlusjaama. Seetõttu ei ole Lindström oma Eesti vaipu enam põletusse saatnud, vaid kogub need oma territooriumile, kust need juba loodetavasti sel aastal Hollandisse saadetakse.

Ümbertöötluse otsingud jätkuvad

Tema kinnitusel jätkab Lindström kõigi muude arenduste kõrval ka vaipade ümbertöötlemis-võimaluste otsimist kodule lähemalt. Rotterdam on kaugel, mistõttu ei ole Eesti vaipade transportimine sinna keskkonnamõju mõttes kindlasti ideaalne lahendus.

„Mina teeks siinkohal vihjava müksu kõigile Eesti ettevõtlikele inimestele, kes alles otsivad väljundit oma tulevasele startupile. Nõudlus uute ümbertöötluslahenduste järele on kogu Euroopas ja ka ülemaailmselt äärmiselt terav. Miks ei võiks järgmine nutikas lahendus sündida siinsamas Eestis,“ sõnas Jaagund-Ratasepp.

Lisaks ümbertöötlustehnoloogiate arengutele teeb Lindström pidevalt uuendusi ka oma vaipade koostises, et see valmiks võimalikult suures osas ümbertöödeldud materjalist. Kõik Lindströmi disainvaibad on juba täna valmistatud 100% taaskasutatud lõngast. Alates möödunud sügisest valmistab Lindström ka standardkollektsiooni vaibad 75% ulatuses ümbertöödeldud nailonkiududest. Kõigi nende uuenduste eesmärk on üks – jõuda 2025. aasta lõpuks 100% ringlusmäärani.

„Selge on see, et ükski ettevõte ei suuda üksinda globaalset tekstiiliprügi probleemi lahendada. Aga mida ambitsioonikamaid eesmärke me endale seame ja mida aktiivsemalt me lahendusi otsime, seda rohkem näitame sektoris eeskuju. Nii anname hoogu uutele algatustele, millest võib sündida innovaatiline lahendus nii Lindströmile kui ka teistele tekstiiliteenuseid pakkuvatele ettevõtetele,“ lisas ta.